Korduma Kippuvad küsimused

 

Peale operatsiooni või hamba tõmbamist...

 

1. Tuimestuse möödudes võib esineda haava valulikkust ning ebamugavustunnet veel mitmeid päevi. Valu vaigistamiseks kasutage apteegis retseptita väljastatavaid valuvaigisteid. Tõhusad on ibuprofeeni sisaldavad valuvaigistid.

2. Turse tekke vältimiseks aseta jääkott (suuväliselt) haava piirkonda.

3. Mitte mingil juhul ära aseta haavale kompresse (kummeli-, viinakompress jne.)

4. Esimestel tundidel peale protseduuri võid kogeda kerget nõrkustunnet. Mõne päeva jooksul ei ole soovitav tegeleda füüsilist pingutust nõudvate ettevõtmistega.

5. Süüa ei tohi umbes kahe tunni vältel, hiljem on soovitav süüa pehmemaid toiduaineid. Toit ja jook peaksid esimestel päevadel olema leiged, kuuma ei tohi tarvitada.

6. Järgi täpselt arsti ettekirjutusi ning kasuta skeemi kohaselt ravi toetavaid medikamente.

7. Vajadusel võib haava loputada kloorheksidiini lahusega. Umbes minuti jooksul 2 korda päevas, maksimaalselt 2 nädala jooksul. Loputa pool tundi pärast hammaste pesu. Lahus võib hammastele tekitada tumedat pigmenti, kuid see ei ole püsiv ning seda on ravi järgselt lihtne eemaldada. Suu põletustunde või igemete tundlikkuse korral lahjendada lahust veega või konsulteeri hambaarstiga.

___________________________________________________________________________________

 

Kuidas tekivad hambaaugud ning mis on kaaries?

 

Hambaaukude peamiseks tekitajaks on maailmas levinuim nakkushaigus – hambakaaries, mida tekitavad hambakatus olevad mikroobid. Hambakatt on hammaste pindadele kinnituv toidu, sülje koostisosade ning mikroobide kiht. Hambaemaili lagunemine on seotud mikroorganismide elutegevusega, selle käigus vabanevate lõpp-produktidega, mis muudavad keskkonna hamba pinnal happeliseks.

 

Kaariest tekitavate bakteritega nakatumine toimub enamasti väikelapsel ema või kellegi teise lähedase suust läbi käinud luti või lusika abil.

 

Kas hambaauk saab ise ära paraneda?

 

Algjärgus kaariesekahjustus võib ise paraneda e. peetuda. Emailikahjustuse taaskõvastumisel on väga tähtis roll fluoriidil, mida on lisatud enamikele hambapastadele. Kasutatakse ka spetsiaalseid fluorlakke (kabinetis), kus fluori sisaldus on kõrgem ning mille remineraliseeriv efekt on parem.

 

Mis juhtub ravimata hambaaukudega?

 

Kui hambakaaries on lagundanud emaili, on protsess pöördumatu ning iseeneslik paranemine ei ole võimalik.

 

Hambakaariese tõttu laguneb kõigepealt hambaemail ning seejärel pehmeneb dentiin, kuna hambaemail on tugevam kui dentiin, kulgeb karioosne protsess sageli märkamatult ning väike hambaauk võib tegelikult tähendada juba palju ulatuslikumat kahjustust.

Tihti saab karioosne protsess alguse kahe hamba vahelisel alal, mida on keerulisem puhastada.

Kui hammas juba valutama hakkab, võib tavapärane hambatäidise paigaldamine osutuda võimatuks, sest tekkinud on hambapõletik ehk pulpiit, mille tulemusel tuleb võimalusel teostada juureravi või kuulub hammas eemaldamisele.

 

Miks kaaries tekib ning kust on levinud arusaam: “Mul on juba sünnist saati nõrgad hambad …”?

 

Hambakaariese tekkes on olulised mitmed asjaolud: kui nakatumine kaariest tekitavate mikroobidega on toimunud, siis järgnevalt määrab kaariese aktiivsuse ära nende hulk suuõõnes ning elutingimused, mida neile pakume. Väär on arvata, et probleemid hammastega on näiteks vanematelt päritud või et lihtsalt hambad on “nõrgad”. Organismi tervislikul üldseisundil on küll teatud seos hammaste olukorraga, kuid see puudutab nn. hambaluu ainevahetust e. vajalike ainete olemasolu, samuti sülje koostist ning eritumise kiirust. Enamasti on aga tegemist meie endi vale käitumisega või käitumisharjumuste puudumisega.

 

Mida teha hambaaukude vältimiseks?

 

Kaariese ennetamiseks on vaja minimaliseerida hambavaaba söövitusaeg (happerünnak). Selleks tuleb vähendada päeva söögikordade arvu ning vältida nö.“näksimisi” söögikordade vahel, janujoogiks olgu vesi! Ksülitooli sisaldava nätsu närimine kohe söömise lõpetamisel lühendab happerünnakut.

 

Järgi järgnevaid nõuandeid:

• harja hambaid kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga

• puhasta hammaste kontaktpinnad kas hambaniidi või muu abivahendiga

• toitu tervislikult ja väldi söögikordade vahel näksimisi

• külastage regulaarselt hambaarsti professionaalse hammaste puhastamise ja suu tervise kontrolliks

 

Milline on kõige õigem hammaste harjamise tehnika?

 

Oluline on iga kord puhastada kõik hamba pinnad, seda siis harja ja niiti kasutades. Liiga tugeva survejõu vältimiseks tuleb harja hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit. Õige harjaste suund on 45kraadise nurga all hambale ja igemevakku ning harjamine ise toimub lühikeste kiirete edasi-tagasi liigutustega. Keelepoolselt on katt tugevamini kinni, seepärast oleks soovitav alustada harjamist seestpoolt, puhastama peab ka keelt.

 

Kas on oluline, millist hambaharja kasutada ning kui sageli peaks seda vahetama?

 

Hambaharja kuju, suurus, käepideme või harjaste disain ei mängi olulist rolli. Tähtsamad on harjaste omadused (paremad on ümarate harjaste tippudega). Soovitav on kasutada SOFT e. pehme märgistusega ning spetsiaalselt töödeldud sünteetiliste harjastega hambaharja.

 

Hambaharja tuleks vahetada vähemalt 2-4 kuu järel.

© Kohila Meedik OÜ |